Pikaajalisel-töötamisel halvenevad diiselgeneraatorite põhikomponendid järk-järgult mehaanilise kulumise, õli vananemise ja keskkonnategurite tõttu. Teaduslik hooldustsükkel on nende jõudluse, töökindluse ja ökonoomsuse säilitamiseks ülioluline. Mõistlik tsükligraafik mitte ainult ei hoia ära ootamatuid rikkeid, vaid pikendab ka seadmete eluiga ja vähendab kogu eluea hoolduskulusid. Erinevate süsteemide ja komponentide hooldustsüklid varieeruvad sõltuvalt nende töökoormusest, keskkonnatingimustest ja kütuse kvaliteedist; tuleb välja töötada ja ellu viia standardne plaan, mis põhineb tegelikel töötingimustel.
Mootori enda põhihooldus põhineb tavaliselt tööajal. Esialgse-pausi ajal tuleks määrdeõli ja õlifilter vahetada pärast ligikaudu 50-tunnist kumulatiivset töötamist, et eemaldada metallipuru ja tagada määrdesüsteemi puhtus. Seejärel toimub regulaarne vahetustsükkel iga 250{8}}500 tunni järel, olenevalt õlikvaliteedi testimise tulemustest ja töökeskkonnast. Õhufiltreid tuleks kontrollida iga 100{14}}250 tunni järel. Tolmuses või kõrge õhuniiskusega keskkonnas tuleks seda lühendada iga 50–100 tunni järel. Vahetage filter viivitamatult välja, kui sellel on märgatav mustus või liigne rõhuerinevus, et vältida ebapiisavat õhu sissevõttu, mis võib põhjustada halva põlemise ja võimsuse vähenemise. Kütusefiltreid tuleks üldjuhul vahetada iga 250-500 tunni järel. Enne pikaajalist seiskamist tühjendage kütusesüsteemist lisandid, et vältida mikroobide kasvu ja düüside ummistumist.
Jahutussüsteemi hooldustsükkel on tihedalt seotud jahutusvedeliku tüübiga. Seadmete puhul, mis kasutavad pika tööeaga antifriisi, tuleks esimene vahetus teha pärast üheaastast kasutamist või 1000 töötundi. Seejärel kontrollige jahutusvedelikku uuesti- ja vahetage seda iga kahe aasta või 2000 tunni järel. Samal ajal puhastage radiaatori sees olev skaal ning kontrollige termostaati, veepumpa ja torutihendeid. Õhkjahutusega mudelite puhul puhastage radiaatori ribid kogunenud tolmust ja võõrkehadest iga 250-500 tunni järel, et tagada korralik ventilatsioon ning vältida kõrge temperatuuri häireid või automaatset koormuse vähendamist.
Määrdesüsteemi komponente, nagu õlivanni tühjenduskork, õlipumba filter ja karteri ventilatsioonisüsteem, tuleb kontrollida ja puhastada iga kord, kui mootoriõli vahetatakse. Kõik lekked või kulunud osad tuleb kiiresti parandada. Elektroonilisi kütuse sissepritsesüsteeme kasutavate mudelite puhul tuleks kütusepihusteid regulaarselt testida ja puhastada pihustamistõhususe osas, tavaliselt iga 1000–1500 töötunni järel, et säilitada põlemistõhusus ja vastata heitestandarditele.
Generaatori hooldus keskendub elektrilistele ja mehaanilistele tingimustele. Laagrimääret tuleks tavaliselt täiendada või välja vahetada iga 2000–3000 tunni järel ning halva kontakti või lekke vältimiseks tuleks kontrollida isolatsioonitakistust ja klemmide tihedust. Ergastussüsteemi ja pingeregulaatori funktsionaalne kalibreerimine tuleks läbi viia igal aastal või pärast 1500 töötundi kumulatiivselt, et tagada pinge ja sageduse reguleerimise täpsus.
Aku kui käivitus- ja juhtimissüsteemide oluline toiteallikas vajab igakuist elektrolüüdi erikaalu ja pinge kontrollimist ning kord kvartalis laadimist{0}}tühjenemist, et tühjenemine ei mõjutaks käivituskindlust. Juhtsüsteemi andureid ja ajamid tuleks kalibreerida ja funktsionaalselt testida igal aastal, et tagada signaali omandamise ja käskude täitmise täpsus.
Lisaks nõuab erilist tähelepanu hooldustsükkel tegevusetusperioodidel. Kui seadet plaanitakse kasutusest välja jätta kauemaks kui üheks kuuks, tuleb see läbida hoiustamisel: tühjendage kütus või lisage korrosiooniinhibiitorid, vahetage mootoriõli, ühendage lahti aku miinusklemm, katke see tolmukattega ning hoidke keskkond kuivana ja hästi{1}}ventileerituna. Enne taaskäivitamist tuleb esmaste tööstandardite kohaselt läbi viia põhjalik ülevaatus ja katsesõit ning seadme saab koormuse all tööle panna alles pärast kõigi näidikute korrasoleku kinnitamist.
Üldjuhul peaks diiselgeneraatorite hooldustsükkel põhinema tööajal, paindlikult kohandatud vastavalt keskkonnatingimustele, koormusele ja kütuse seisundile ning salvestuse ja analüüsi kaudu tuleks moodustada suletud-ahela juhtimissüsteem. Perioodilise hoolduse range rakendamine võib tagada seadmete ohutu ja tõhusa töö, minimeerides samal ajal ootamatute rikete ja hoolduskulude riski, pannes aluse pidevale ja usaldusväärsele energiavarustusele.